Kuidas luua oma unistuse elu? Otsustamise seitse küsimust

Enamik inimesi ei koge oma elu jooksul sellist elu, nagu nad on nooruses või ka hilisemas vanuses igatsenud ja unistanud. 

Aga see on kõigile mingis vormis kättesaadav, kes seda tõsiselt ihaldavad.

Siin artiklis jagan Sinuga otsustamise seitse küsimust, mis aitavad välja valida enda jaoks kaugemad unistused ja lähimad eesmärgid, mille osas teha kindel otsus, millele pühenduda ja mille suunas liikuda.

Lae alla ka praktiline tööleht, mis aitab Sul otsustada, millise eesmärgi poole püüelda.

Need küsimused on pärit minu “Saavutama õppimine” koolituselt, kus osales ligi 20 000 inimest Eestist ja erinevatest riikidest. 

Seda sama teemat käsitleb ka minu raamat “Kõige tähtsam küsimus”, mida on Eestis müüdud üle 20 000 eksemplari. 

Võin julgelt öelda, et kümned tuhanded inimesed on seda tööriista väga edukalt kasutanud.

Mida teha, kui Sa ei tea, mida Sa tahad?

Unistustega on nii, et mingid asjad on ilmselged – pole mingeid küsimusi vaja, pole midagi mõelda vaja. 

Eriti kui Sa noorem oled, kui midagi kaotada ei ole. Sihid, hakkad liikuma ja mõni asi juhtub kiiresti, mõni võtab aastaid aega.

Aga mis siis, kui Sa ei tea? 

Olen inimestele õpetanud, et kasulik on luua endale visioon – pilt Sinu unistuste elust. 

Nüüd aga oma elule tagasi vaadates poleks ma noore mehena osanud uneski näha, et mu elu kujuneb selliseks, nagu ta praegu on.

Mida ma aga juba noorena suutsin teha ja mida soovitan teha ka Sul:

Keskendu ühele või teisele konkreetsele asjale, mis on kaugemal kui nädal, kuu või aasta, sihi neid, otsusta ära, et: “Ma tõesti tahan seda!” 

Lase see taotlus, unistus või eesmärk noolena tulevikku ja mine sellele järele –  siis hakkab elu ennast Sinu ees lahti rullima. 

See artikkel räägib just selliste üksikute selgete unistuste saavutamisest, eriti, kui Sa pole päris kindel, kas tasub seda unistust taga ajada või mitte.

Kõik algab selgest otsusest

Oletame, et Sul on mingi hägune soov või mitu konkureerivat soovi eri eluvaldkondades.

Näiteks oletame, et Sa ei ole endale suutnud eluks kaaslast leida. Või oletame, et oled kahevahel, millist karjäärirada valida. Või Sa tahad otsustada, kui kõrget finantsvõimekust või rahalist puhvrit endale luua. 

Või oletame, et oled proovinud ennast heasse sportlikku vormi saada või ideaalsesse kehakaalu. Aga see ei ole hulk aega õnnestunud ja  justkui liigud kaks sammu edasi ja tuled sammu tagasi. 

See kõik nagu mitme muutujaga võrrand, mida Sa pead lahendama hakkama.

Mis aitab edu saavutada – ja see kõlab pealtnäha suure lihtsustusena, on otsus. 

Otsus, mis on läbitunnetatud, läbi mõeldud, läbi analüüsitud ja siis ära tehtud. Selle jaoks ongi üks tööriist, mida ma soovitan – otsustamise seitse küsimust. 

Räägin siin artiklis lühidalt räägin need küsimused lahti ja siis saad ise otsustada, kas tahad selle tööriista kasutusele võtta.

1. Mida Sa tegelikult tahad?

Esimene küsimus, mida endalt küsida, on see:

Mida Sa tegelikult tahad? Mis asi see täpselt on ja millal? 

Üks moodus hakata iseennast paremini usaldama, on anda endale lubadusi ja üks lubaduste liik on eesmärgid. 

Nii et kõige esimene küsimus on see, et mis see täpselt on, mida Sa tahad.

Kui sõnastad oma soovi või unistuse minavormis ja olevikus, kindlas kõneviisis, võimalikult täpselt ja paned sellele kuupäevalise tähtaja, siis tekib Sul raamistik ja konkreetsus. 

Su eesmärk hakkab ise tööle ja Sind suunama, kui Sa:

• sõnastad selle kirjalikult, võimalikult täpselt ja iseendaga nõu pidada;
• räägid oma lähedaste inimestega, arutad ja väljendad oma soovi neile suuliselt; 
• hoiad selle kirjaliku formulatsiooniga oma silme ees;
• avad regulaarselt selle faili või märkmiku, kus Su eesmärk kirjas on.

2. Miks Sa seda tahad?

Teine küsimus on pealtnäha samuti lihtne – miks Sa seda tahad?

Mis on need põhjused, jõuõlad, seesmised tõuked või tõmbejõud, mis Sind edasi viivad?

Võta see soov või unistus endale ette – on ta siis omaenda kodu, oma pere, ideaalne füüsiline seisund või miljon dollarit – ja küsi, miks Sul seda vaja on.

Mis on kõikvõimalikud erinevad põhjused ja motiivid, miks see Sulle kasulik ja mõttekas saada on? 

Pane kirja viis või veel parem – kümme erinevat põhjust ja vaata, mitme põhjuse juures ‘padrunid’ otsa saavad. 

Kui Sul on sõnastatud konkreetne eesmärk ja tehtud terve nimekiri põhjustest, miks Sa seda tahad, siis saad sellest jõudu ammutada. Eriti neil hetkedel, kui Sul tekib tunne, et praegu ei jõua või mingi muu asi on tähtsam.

3. Kuidas selleni jõuda?

Jõuame kolmanda otsustamise küsimuseni, milleks on – kuidas selleni jõuda? Mis on need sammud, mis Sind eesmärgini viivad?

Kui “mis” on sihtmärk ja “miks” on liikumapanev jõud, siis “kuidas” küsimuse juures hakkad nuputama või teiste pealt vaatama, kes seda juba teinud on. 

Mõtle oma peaga välja, mis on loogiline sammude jada:

• Keda Sa pead endale appi saama? 
• Missuguseid teadmisi või oskusi pead endale selle jaoks hankima?
• Missuguseid ressursse selleks vaja on? 
• Missuguseid harjumusi pead endas arendama? 

Sellele “kuidas” küsimusele vastamine on tegevusplaani koostamise alge – võta terve lehekülg või rohkem ja pane see kirja.

Loomulikult suurte projektide ja keerukate asjade puhul ei piisa ainult ühest leheküljest, aga esimeste sammude tegemisel on see väga oluline stardikütus.

4. Millised on takistused ja hirmud?

Neljas otsustamise küsimus räägib hirmudest, takistustest ja tõketest, nii seesmistest kui välistest:

Mis võib Sind takistada ja kuidas end selle vastu kaitsed? Mis on plaan B, kui oht oht realiseerub, kuidas ma sellest ohust ringiga mööda lähen?

Tihtipeale meil on ju teatud ootused või unistused. 

Mul oli omal ajal täiesti absurdsena näiv unistus Nõukogude Liidu ajal Ameerikasse ülikooli saada (sellest räägib mu raamat “Ukselt uksele”).

Loomulikult olu mul terve rida põhjuseid, miks seda ei saa: 

• riigipiirid on kinni,
• see maksab 153 mu vanemate aastapalka ja neil ei ole seda raha, 
• ka mul ei ole seda raha. Kust ma raha saan? 
• ma peaks esiteks üldse ülikooli sisse saama… 
• ma peaks leidma ülikooli, kes on nõus mulle õppemaksud toetust maksma.

Ühesõnaga – mis siis, kui see äkki polegi mu jaoks üldse hea mõte? 

Mõtle need hirmud ja takistused läbi. Pane mustvalgelt kirja – mida ma pelgan, kus ma kahtlen, missugused on reaalsed takistused ja kuidas ma nendest üle saan.

Hirmude juures tasub vaadata, kuivõrd realistlikud nad on, sest väga paljud hirmud on irratsionaalsed või isegi mitte eksisteerivad. 

Kui Sa neid välja ei kirjuta ja enda jaoks ära ei sõnasta, siis nad omavad müstilist, maagilist ja suurt takistavat mõju.

Minu sütelkõnni õpetaja Tolly Burkan õpetas kihvti asja – valmistu halvimaks ja ole valmis sellest üle saama, aga oota parimat.

Kui Sa hirmud läbi mõtled, siis need tugevdavad Sind.  

Takistustele, nii välimistele kui seesmistele, peab julgelt otsa vaatama ja neid samal ajal mõistusega analüüsides vähendama.

Jätka lugemist allpool…

5. Millal Sa asjaga päriselt alustad?

Viies küsimus on väga lihtne ja lühike – mis on esimene samm ja millal Sa selle päriselt ära teed? 

Kui Sa mõtled, et tahad seda ja toda, aga samal ajal lükkad alustamist muudkui edasi, siis ma garanteerin Sulle, et mitte midagi ei juhtu niipea, võib-olla üldse mitte kunagi.

Kui Sa näiteks tahad oma finantsides midagi korrastada või pühenduda mõnele ametile või inimesele, siis mis on see esimene samm, mis Sa tegema pead?

Tavaliselt on selleks mingisugune telefonikõne või otsus.

Esimeseks sammuks võib olla näiteks trenniriiete ostmine või mõne asja lõpetamine – küll Sa ise tead, mis see on. 

Alustada tuleb kohe – täna või homme. 

Kui Sa täna või homme ei saa, aga tead, et kuu või poole aasta pärast saad, siis pane see endale kalendrisse kirja.

6. Kuidas Sa igaljuhul võidad?

Kuues otsustamise küsimus on järgmine: Kuidas Sa igal juhul võidad?

See tähendab seda, et kuidas Sa võidad ka siis, kui Sa kohe või võib-olla üldse oma eesmärki ei saavuta, aga oled selle suunas pühendunult liikunud.

Võib-olla oled väikestes asjades ebaõnnestunud ja võibolla tähtajaks mitte sihile jõudnud või üldse mitte sihile jõudnud.

Selle küsimuse mõte on võtta endalt maha pinge, stress ja üleliigne hirm, et mis saab siis, kui ma ebaõnnestun.

Kui Sa tahad õnnestuda, pead igal juhul teatud arv kordi ebaõnnestuma. Seda ei tohi karta. Kui näed ebaõnnestumisega kaasuvaid hüvesid, siis on seda lihtsam mitte karta.

Tavaliselt kõige suurem ebaõnnestumisega kaasnev hüve on areng. Samuti see, et kui liigud mingis suunas, siis hakkad märkama võimalusi, uksi ja abilisi, mida Sa enne ei näinud.

Ebaõnnestumine võimaldab Sul sihti muuta või võid hoopis avastada, et mingi teine asi on Sinu jaoks tähtsam.

Kui Sa valitud eesmärgi suunas pühendunult liigud, siis isegi siis, kui Sa valisid selle valesti või ei saavutanud seda, midagi head juhtub igal juhul. 

Palju rohkem ja palju paremini, kui kodus diivanil istudes, televiisorit vaadates või telefoni näppides.

Mõtle, kui ilus küsimus – kuidas Sa igal juhul võidad? Ka siis, kui Sa konkreetset eesmärki ei saavuta.

7. Kas see on otsus?

Mis Sa arvad, mis on seitsmes küsimus? Kui me räägime otsustamise seitsmest küsimusest, siis loomulikult on viimaseks küsimuseks see:

Kas see on otsus? Jah või ei?

Sellega kaasneb üks lisaküsimus: kuidas Sa ennast selle otsuse juures tunned?

Kui see on õige asi – isegi siis, kui Sa seda kogu seda küsimustikku läbi ei tee, aga sisimas tunned, et “jaa, on!” – siis see tekitab kergust.

See tekitab tõmmet, hasarti ja tahtmist. Kui on vale asi või see ei ole Sulle praegu kättesaadav, siis ilmselt tekitab stressi, raskust, pinget või hirmu. 

Otsustamise seitsme küsimuse juures on hästi oluline mentaalne, mõistusega asja vaatamine, sõnastamine, planeerimine ja asjade kirjapanek.

Aga samavõrd tähtis on tunne, mida see otsus Sinus tekitab. Sellepärast ongi otsustamise seitsmes küsimus niivõrd tähtis: kas see on otsus ja mis tunne sul praegu seda tehes on.

Kui oled kõigile küsimustele vastanud ja jõudes seitsmenda küsimuseni, kas saad südamerahuga vastata: “Jah, muidugi, see on otsus!”?

Ära jäta oma otsust sahtli põhja lebama

Nüüd, kui oled kõigile küsimustele vastan, on Sul juba esimene samm. Sul on olemas põhjused ja kirjas selge eesmärk.

Ära jäta neid kusagile sahtlipõhja lebama, vaid hoia neid silme ees. 

Vaata seda arvutifaili või paberilehte ikka ja jälle.

Mis tunne Sind valdab nüüd, kui oled selle mõtteprotsessi kirjalikult läbi teinud ja uurinud ühte enda jaoks tähtsat eesmärki?

Eriti sellist eesmärki, mille osas on Sul kas ebakindel tunne või oled olnud kahevahel, millist võimalikku teed valida?

Kui oled kahevahel, siis tee need otsustamise seitse küsimust mõlema võimaliku tahtmisega läbi ja jälgi, mis tunne Sul mõlema küsimustikuga  lõppu jõudes on.

Siin on veelkord otsustamise seitse küsimust tööleht – lae see alla, et otsustada, millise eesmärgi poole püüelda.

Loodan, et see aitas Sul läbi mõelda enda jaoks tähtsaid asju, keskenduda, otsustada, pühenduda, tegutseda ja jõuda sihile tõenäoliselt varem, kui Sa täna aimatagi oskad.

Head pusimist, head analüüsi, head otsustamist, tunnetamist, tegutsemist ja saavutamist!
Kui Sa soovid rohkem selliseid mõtteid ja inspiratsiooni, siis liitu minuga ka Muutuse kanalil Youtubes.

Aitäh, et Sa lugesid!