Millest Sina unistad? Või ei unistagi?
Selles artiklis avan võimaluste lehviku, rääkides sellest, millest üldse võiks unistada.
Skeptiline täiskasvanu ütleks: “Unista, millest tahad!” ja siis teine ütleb vastu: “Aga ma ei teagi, mida ma tahan.”
Sellisel juhul tasub vaadata, mis on “menüüs” – mida on vaja ja millised on võimalikud valikud.
Millest võiks unistada?
Asjad, millest võiks unistada, saab jagada kaheks:
- unistused, mis on Sinu endaga seotud – mille üle on Sul praegu või tulevikus kontrolli ja mõju;
- unistused, mis jäävad Sinust väljapoole – maailma rahu või lähedase sõbra tervis ehk asjad, mille üle Sul endal väga palju kontrolli ei ole.
See, et unistad asjadest, mille üle Sul puudub kontroll, ei tähenda, et neist ei võiks unistada.
Usun, et kui inimesed mõtlevad mõne väärika, ilusa eesmärgi ja muutuse suunas positiivselt lootusrikkaid mõtteid, siis sellel on oma mõju.
Mina olen praktiline inimene ning enesekesksus ei ole mulle võõras.
Olen pool oma elu õpetanud teisi inimesi iseendale ja tulevikule mõtlema, seda kujundama, planeerima ja loomulikult looma.
Elu kui tervik
Üks moodus oma tulevikku süstemaatilisemalt luua, on mõelda elu kui terviku peale.
Oma raamatus “Kõige tähtsam küsimus” ja ka koolitustel olen joonistanud lihtsustatud eluratta kuvandi. See koosneb neljast sektorist:
- töö ja äriga seotud kohustused, loomine ja looming;
- materiaalsus, tööviljad, kodu ja reisimistega seotud asjad;
- suhted – nii nende olemasolu kui ka kvaliteet;
- iseendaga seotud heaolu – vaimne ja füüsiline tervis, vaba aeg, arengud ja vabadus.
Need neli valdkonda on head kohad, kust hakata uurima, mille üle võiks unistada.
Kõige lihtsam asi, millele peab otsa vaatama, on puudujäägid, probleemid ja vajadused.
Likvideeri need asjad, mis Sinu mineku teevad raskeks ning põhjustavad valu.
Likvideerida need asjad, mis teevad Sinu mineku raskeks ja põhjustavad valu ning kannatusi.
Sul ei pruugi olla kõige jaoks retsepti, ressurssi ja ravimit, AGA tahta on vaja ja tahtma peab.
Tahtest hakkavad tekkima fookused, tähelepanu, plaanid, keskendatus ja tegutsemine, mis omakorda viivad tulemusteni.
Kaugem visioon
Mõni inimene satub ikka ja jälle olukorda, kus kõik on justkui hästi. Siis tasuks kohe küsida: oota, aga mis võiks olla – kaugemat visiooni ette kujutades – teistmoodi, veel paremini?
Mõni skeptik tahaks vaielda, et keskendugem ikka sellele, mis meil olemas on, mitte sellele, mida ei ole.
Ärgem tehkem ennast õnnetuks.
Inimene peab suutma hinnata seda, mis tal juba on.
Inimene peab suutma hinnata seda, mis tal juba on.
Olema tänulik ja oskama selle nimel ka tööd teha.
Juhul, kui Sul tekib harjumuslik tase, kus kõik tundub loomulik ja ei pakugi enam nii palju rõõmu, siis tasub mõelda: mis võiks olla VEEL paremini, missugused on kõik võimalused?
Võimalused selleks, et sealt valida välja mõned fookused, mida hakata järjest paremini teoks tegema.
Mida me tegelikult tahame?
Mõtlesin eile õhtul selle peale, et mis on see, mida me tegelikult igatseme.
Jõudsin pika kaarega välja sõnani: VABADUS.
Unistusi mõeldes ja ihaldades tahame luua suuremat vabadust iseendale ja miks mitte ka teistele.
On praktilised loendid suhetest, töösaavutustest ja materiaalsest heaolust – aga mis nende taga on?
Seal on tunded – me kõik unistame armastusest ja lähedusest.
Me võiksime ja peaksime unistama ka arengutest.
Peaksime suutma vaadata ennast kaugemas tulevikus ja küsima: missuguseid arenguid ma selles elus või eelseisval eluetapil tahan läbida?
Hoidma neid välja valitud arenguid endal silme ees, kas siis kirjalikult või jutus.
Unista nii, nagu Sulle sobib
Mulle meeldib just nimelt unistustest, soovidest ja plaanidest lähimate inimestega rääkida, et hoida neid meeles ja fookuses.
Lugesin hiljaaegu raamatut, kus autor räägib, et vähe on neid inimesi, kes unistavad sellisest asjast nagu valgustumine.
Ma ei ütle, et Sa peaksid sellest unistama, aga see on üks võimalik fookus.
Selle raamatu autor tõi välja väga kihvti ja lihtsa loogika.
Ütles, et valgustumiseni ei jõua need, kes seda tahta ei oska või seda paluda ei julge.
Valgustatud saavad need, kes seda küsivad.
Jätka lugemist allpool…
Panustame arengule
Vaatame süvitsi Sinu sisemist võimekust mõtterännakul ”Surmahirm ja elutahe” 16. novembril Kaja Kultuurikeskuses.
Mu sõber Jari Sarasvuo Soomest kirjutas mu esimesele raamatule soovituskirja, kus ütles: Peep Vain õpetab oma raamatus, mida elult paluda või ise luua ning kuidas seda õigesti teha.
Esimene samm on tähtis. See, et Sa julged ette kujutada.
Mul ei ole väga hea visualiseerimisoskus. Minu nägemismeel on kuidagi teistsugune kui teistel.
Pean füüsilises maailmas nägema, et – oo, ta sõidab sellise autoga või et tema käib sellises kohas puhkamas.
Siis mul tekib siuke lapselik “ma tahan ka” tunne.
Olen seda natuke häbenenud, aga vanemaks saades leian, et siin pole midagi häbeneda.
Unista nii, nagu Sulle sobib.
Kui Sul tulevad mõtted enda südamest või kusagilt kosmosest, loovad kujutluspildi silme ette, siis tee seda niimoodi.
Mina vaatan ja spikerdan unistusi teiste pealt.
Unistuste täitumisele aitab kaasa kaugem pilt, mida hakkad üha täpsemaks looma.
Mulle meeldib kirja panna. Mõni joonistab, teeb unistuste tahvleid, et oma tulevikku piltide abil ette kujutada.
Tee nii, nagu Sulle sobib, aga julge mõelda tänasest, homsest ja ülehomsest kaugemale.
Aeg möödub kiiresti. Kui tuleviku asjadele ei mõtle, siis enamik neist iseenesest ei juhtu.
Usu mind, aeg kaob märkamatult. Kui Sa ei mõtle tuleviku asjadele, siis enamik neist iseenesest ei juhtu.
Sellepärast me Muutuse rännakuid ja muusikat ka teeme, et saaksid mõelda sellele, mis on Sulle tähtis.
Tuletada meelde meelest läinud soove, kohustusi ja prioriteete.
Soovin Sulle, et unistaksid just Sinu jaoks ilusatest asjadest, mis Sulle kõige olulisemad on – ja ajapikku nendeni jõuaksid ning teeksid need teoks.
Aitäh, et Sa lugesid!
Kui Sa soovid rohkem selliseid mõtteid ja inspiratsiooni, siis liitu minuga ka Muutuse kanalil Youtube’is.
