Miks unistamine on oluline ja kuidas seda teha? Praktiline juhend, kuidas unistada

Mul oli hiljaaegu kohtumine ühe kihvti inimesega, kes veab unistamistalgusid. Tuli jutuks, et mis on üks suuremaid takistusi unistamise teel täiskasvanutele.

Ta ütles, et see on oskamatus – täiskasvanud inimesed on minetanud ja unustanud unistamise oskamise ja võime.

Tänane jagamine on just nimelt sellest inspireeritud ja püüab vastata küsimusele – kuidas unistamine käib.

Miks täiskasvanud ei unista?

Miks siis täiskasvanud ei unista? Seal on palju põhjuseid, aga üks on see, et lapsena oleme natuke heas mõttes naiivsemad – oskame küsida ja oskame tahta.

Lapsena ei ole meil ka nii palju piiranguid. Meil ei ole kogemusi pettumustest.

Kirjutame jõuluvanale kirja. Ema isa lähevad poodi ja ostavad selle soovitud asja ära – kõik on väga hästi. Loomulikult kõiki asju ei saa, aga paljusid asju saame.

Täiskasvanuks saades hakkavad asjad justkui ahtamaks muutuma ja muutume ise ratsionaalsemaks. 

Oleme mingis mõttes hädas oma igapäevase toimetamise ja ellujäämiskursusega – unistamine tundub seejuures natukene ebapraktiline ja kuidagi kauge. 

Tahan vastukaaluks Sulle öelda, et mõtle ikka tulevikule. Võta regulaarselt aega. Võta kasvõi üks kord rahulikult Sulle sobiliku meetodiga aega mõelda tulevikule,  mõelda sellele, mida Sa soovid, millest Sul puudus on.

Ja juhul kui puudust ei ole, siis mõelda sellele, mis on täna Sinu haardeulatusest väljas või mõelda asjale, mis ei pruugi üldse ollagi veel Sulle või inimkonnale võimalik. Mis siis, et pole? Taoliste mõtete mõtlemine hakkab tulevikku looma.

Kuidas unistada?

Unistamiseks on kaks moodust – kas üksi või koos.

Mulle meeldib kirjutada, aga sõbrale meeldib mere ääres istuda ja vaadata horisonti – lasta mõtetel tulla. 

Kolmandale inimesele meeldib istuda meditatsioonipadjal – lasta mõtetel tulla ja minna ning mingil hetkel hakata neid suunama endale vajalikus suunas. Mõnele meeldib metsas jalutada, mõnele meeldib muusikat kuulata.

Mis iganes on see moodus, kus hakkavad need loovuse kanalid avanema. 

Kui koos unistada, siis on mõnes mõttes lihtsam. Võta kasvõi parim sõber ja võtke koos segamatu aeg. Pange telefonid kõrvale ja tulge kokku, hakake rääkima sellest, mis tundub põnev, mis tundub vajalik, mis on kellegi unistus. 
Oluline on see, et hakkate oma tahtmisi kõva häälega välja ütlema ja üldse mitte tsenseerima. 

Jätka lugemist allpool…

Kõik on võimalik

Oma raamatus “Kõige tähtsam küsimus” alustan seda umbes niimoodi – 

kujuta ette, et Sa oled restoranis La Vie, mis on prantsuse keeles Elu. 

Mundris ettekandja tuleb Sind teenindama ja küsib: “Mida Te soovite?”

Sa ütled: “Palun tooge mulle kõigepealt menüü!”

Tema ütleb: “Meil ei ole menüüd.”

“Miks menüüd ei ole?”

“Sest KÕIK on saada!”

Sama asi on unistustega. 

Võib-olla Sa skeptikuna alguses hästi ei usu, et kõik on saadaval, aga pigem mõtle nii: “Hea küll, proovime!” 

Kas julged korraks sisemised piirangud maha võtta ja unistada?

Kes tahad olla? Mida teha? Mida omada?

Kui oled inimene nagu mina, kellele kirjutada meeldib, siis võta endale näiteks üks või kaks tühja A4 lehte ja pastakas või tühi arvuti tekstifail. 

​Ja lihtsalt pane ühte loetelusse kirja kõik, mis Sulle endaga seoses pähe tuleb!

Mida võiks teha, mida võiks osata ja milline võiksid inimesena olla? Mida võiks omada?

Üks selline lahe kolmene jaotus ongi – olla, teha, omada. Või kui Sa tahad lihtsalt kirjutada vabas vormis, siis loomulikult võib ka niimoodi.

Isegi siis, kui Sa üksinda hakkad unistama, tasub hiljem sellest sõpradega rääkida. Julgeda kõva häälega välja öelda enda mõtteid, võimalusi, soove, unistusi, fantaasiaid.

Aga sellega me ei peatu – et asjal oleks jumet ja tulemust, on varem või hiljem tarvis jõuda tegudeni. Selleks, et jõuda tegudeni, tuleb teha valikuid ja otsuseid.

Vali välja üks või mitu asja, mille suunas hakkad sihikindlalt liikuma ja mille jaoks teed plaani. Niimoodi jõuad oma unistusteni.

Unistustel on omapärane moodus täide minna

Räägin Sulle tõestisündinud loo, kus üks inimene käis minu koolitusel. Ta pani oma unistused vihikusse kirja, pani selle vihiku sahtlisse ja ei teinud selle loeteluga mitte midagi. Hiljuti leidis ta selle vihiku juhuslikult üles ja avastas, et kõik 10-15 aastat tagasi kirja pandud unistused olid täide läinud. 

Unistustel on selline omapärane moodus täide minna. Vahetevahel ka ainult siis, kui Sa sellele mõtled ja välja ütled või mõtled ja kirja paned.
Mul on komme palju rääkida ja  sõbrad vahel heidavad ette: “Kuule, Sa ikka räägid sellest, aga pole veel juhtunud!”

Ma ütlen sellepeale vastu, et: “Ei ole hullu!  Mida rohkem ma millestki räägin, seda kindlamini see tõlgendub tegudeks ja need omakorda tulemusteks.”

See tähendab, et mida rohkem Sa julged kellelegi kõva häälega välja öelda asju, mida võiks teha, mida Sa tahad kogeda, millest Sa unistad – seda kindlamini need varem või hiljem juhtuvad.

Omaette lugu on, kuidas unistus moondada eesmärgiks, kuidas talle panna konkreetne tähtaeg, kuidas muidu teha täpne tegevusplaan ja hakata siis sihikindlalt liikuma. Eesmärgistamise kohta saad lugeda siin.

Jaga sõbraga ühte oma unistust

Lõpetuseks on mul Sulle palve. Kutsun Sind jagama mõne enda sõbraga üht enda unistust. Ole hea, helista talle või võta jututeemaks järgmisel korral, kui koos olete –  mis on üks asi, mis Sinu jaoks kvalifitseerub unistuste kilda.

Või kui Sa seda teha ei taha, siis võta välja paberileht või tühi arvuti tekstifail ja pane kirja. Isegi siis, kui Sa neid märkmeid võib-olla mitte kunagi ei vaata.

Usu mind, kui Sa selle asja kuidagi endast välja saad, kas siis teksti, kuuldava teksti või kirjaliku tekstina, siis sellel on oma väga tõsine kaal.

Head unistamist, head oma unistustest rääkimist, head sõpradega koos nende arutamist, meenutamist ja head unistuste täitumist! 

Aitäh, et Sa lugesid! Kui Sa soovid rohkem selliseid mõtteid ja inspiratsiooni, siis liitu minuga ka Muutuse kanalil Youtubes. Kõike head Sulle!