Aasta hakkab lõppema, pime aeg on käes. See tähendab seda, et varsti hakkab jälle kukesammu haaval valgemaks minema.
Minu veendumus on see, et enda elu, oma heaolu, rahulolu ja kõige toimuva üle on mõtet mõelda kogu aeg.
Aga kui Sa oled üks neist, kes teeb seda harva, siis aasta lõpp on just täpselt see aeg, mil asju hinnata, kaardistada ja otsustada.
Seepärast kutsun Sind tegema 2025. aasta lõpu elu auditit.
Ma tean, et sõna “audit” kõlab grandioosselt ja suurelt, aga ma püüan seda kirjeldada nii, et see oleks mõne lihtsa võttega hoomatav, hallatav ja tehtav.
Miks uusaastalubadused ei toimi?
Loomulikult oleme kõik kuulnud uue aasta lubadustest. Paraku on need sageli vaid pinnapealne moodus oma elu muuta. Kutsun Sind selle asemel vaatama oma elule süsteemsemalt.
Võtame selleks appi eluratta metafoori (seda mudelit kasutan muide ka raamatus “Kõige tähtsam küsimus”).
Selle idee on lihtne: jagame oma elu neljaks võrdseks sektoriks ja proovime ausalt hinnata, missuguses korras on iga tükk ning kas need on omavahel tasakaalus.
Selle abil saad Sa ausa hinnangu, mille põhjal on võimalik asju paremaks teha ja omavahel paremasse tasakaalu seada, et Sinu isiklik rahulolu, meelerahu, hingerahu ja heaolu oleksid kõik järjest kõrgemad.
Eluratta 1. osa: Töö ja eraelu tasakaal
Alustame esimesest sektorist, milleks on töö – ükskõik, mis nime me sellele anname.
See võib olla looming, äri, ettevõtlus, heategevus. See, mida me teeme kodust väljaspool, koos teistega ja teiste jaoks.
Küsi endalt:
- Kui Sa mõtled nende tegevuste peale, siis kas Sul tuleb naeratus näole või läheb kulm kipra?
- Kas Sul tekib stressitunne, kokkusurumise tunne, või tuleb Sinu sisse lust ja rõõm?
- Kas Sa oskad ette kujutada oma kõige paremat ideaali, sellest kuidas Sinu tööpäev, töönädal välja näeb?
Kõige lihtsam moodus selle sektori tervist mõõta ongi töö ja isikliku elu tasakaal.
Me peaksime järjest omale olulisi asju kruttima natukene paremaks ja hoidma neid enam-vähem tasakaalus.
Paljud meist tunnevad järjest rohkem vajadust pingutada ja pühenduda tööle.
Ja loomulikult viib see meid rohkem eemale kodust.
Ideaalset tasakaalu ei olegi olemas, küll aga on meil kohustus vaadata, et kus, kuhu, kui palju ma panen aega ja kui suure kohalolekuga Sa seda teed.
Üks mees ütles kord niimoodi: kui ma olen tööl, siis kas mõtlen selle peale, et peaksin rohkem olema kodus, ja kui ma olen kodus, siis kas ma tahan samal ajal rohkem olla tööl?
Mõlemad vastused on valed.
Kui Sa oled tööl, ole tööl, oled kodus, ole kodus.
Kui Sa oled tööl, ole tööl, oled kodus, ole kodus.
See ongi üks tasakaalu mõõdik.
Tavaliselt, kui inimesed küsivad üksteiselt: “Kuidas Sul läheb?”, on meie standardvastus: “Hästi.”
Kes on rohkem virisemise poole kaldu, siis natuke viriseb selle peale.
Ma arvan, et ütleme “hästi” – selleks, et lihtsalt öelda “hästi”.
Aga kui tegelik hinnang on teine, siis tuleb olla kriitiline.
Tuleb vaadata, kus on vahe ideaali ja tegelikkuse vahel – vahe lootusrikka rahulolu ja tegeliku rahulolematuse vahel.
Alles siis, kui võtad oma elu niimoodi tükkideks lahti ja hindad ausalt, leiad Sa üles need kohad, millele lähitulevikus jõuliselt keskenduda.

Eluratta 2. osa: Raha, sissetulekud ja materiaalne rahulolu
Mis on see, mille nimel või pärast tööl käiakse? See on loomulikult raha.
Muidugi, ma võiksin siinkohal iseendale vastu vaielda ja öelda, et kaugel sellest – tegelikult on ideaalid, missioon, sotsiaalne kuuluvus ja sellised asjad.
Kuid raha ja materiaalsus on töö vili ja see on üks selline vastikuvõitu elu osa, millest mitte keegi ei pääse.
Me peame kõik elama soojas toas, sööma toitvat toitu.
Me tahame omada rahalisi võimalusi, et lubada endale mugavusi ja vaheldust, minna reisile, osta normaalsed riideid ja teha teistele kingitusi.
Kuigi meile ei meeldi sellele otsa vaadata – see tundub justkui liiga materialistlik –, siis mina usun, et raha on ülioluline tükk elust, millele lihtsalt peab otsa vaatama.
Selle sektori puhul pead Sa panema endale mingi lati.
Julge öelda: “Ma ei ole sellega rahul,” ja seejärel mõtle välja, mida teha, et see rahulolematus muutuks rahuloluks.
Pead julgema öelda: “Ma ei ole sellega rahul,” ja seejärel mõtlema välja, mida teha, et see rahulolematus muutuks rahuloluks.
Loomulikult, hakkab see pihta sissetulekust, aga ei piirdu vaid sellega. Küsi endalt:
- Kui rahul Sa oled oma sissetulekuga?
- Kuivõrd rahul oled Sa oma ratsionaalsele mõistusele tugineva võimekusega seda sissetulekut välja anda – ja jätta osa välja andmata?
- Milline on Sinu sisemine rahulolu oma rahaliste reservidega?
- Kas Sinu elukeskkond – see, kus Sa elad üksi või perega – vastab tegelikele vajadustele? Või on kodu liiga väike või vastupidi, liiga suur? (Ka nii juhtub).
Nii et tasub olla raha kriitik. Tasub olla heaolu otsija.
Tasakaal on sõna, mis ütleb, et kõik eluratta osad – töö, raha, mina ise ja minu suhted – peaksid olema võrdselt hoitud ja enam-vähem võrdselt heas seisus.
Loomulikult on vähe inimesi, kelle puhul see igal ajahetkel nii on, aga selle poole peab püüdlema.
Point on selles, et Sa ei paneks kõiki mune ühte korvi. Et Sa ei püüaks oma elus vaid ühte märklauda maha joosta, vaid jälgiksid kõiki olulisi asju korraga, annaksid neile hinnanguid ja teeksid neid paremaks.
Olgu see aasta lõpp Sulle just praegu selleks hetkeks, et mõelda rahulikult: kuidas on seisud, millised need peaksid olema ja mida Sina saad teha, et need seisud paraneksid.
Eluratta 3. osa: Aeg iseendale, tervis ja vaimne heaolu
Kolmandaks võtan fookusesse Sinu enda.
Siin on tegelikult üks väga lihtne küsimus: kui rahul Sina endaga oled?
Proovi vastata nendele küsimustele:
- Kui rahul oled Sa oma füüsilise keha ja tervisega?
- Kui rahul oled Sa enda emotsionaalse tasakaaluga?
- Kui palju on Sul iseenda jaoks aega selleks, et lihtsalt olla? Olgu selleks siis lugemine, muusika kuulamine või lihtsalt lõdvestumine.
See on tihtipeale asi, mida inimesed – eriti tublid inimesed, isad ja emad – paneme kõrvale või paneme tihti viimasele kohale. See ei ole hea mõte.
Tegelikult peaks panema selle hoopis esimesele kohale.
Sinu enda energiatasemest, Sinu enda tervisest, Sinu enda sisemisest kooskõlast iseendaga hakkab kõik peale!
Sellest sõltub, kas Sa üldse viitsid lugeda seda artiklit ja mõelda nende küsimuste peale, et Sa julged vaadata tervele sellele elurattale, oma elu terviku kaarele peale, luua visioone ja liikuda järjest lähemale oma ideaalidele, mis muide muutuvad ajas.
Ei tohi minna viie või kümne aasta taguste ideaalidega läbi elu sellepärast, et jõuda kohale ja avastada, et ma ei tahtnudki seda enam!
Ei tohi minna viie või kümne aasta taguste ideaalidega läbi elu sellepärast, et jõuda kohale ja avastada, et ma ei tahtnudki seda enam!
Nii et küsi endalt ausalt: kuidas Sul läheb? Kuidas Sul endal läheb?
Kui Sa täiesti üksi oled enne und magamistoas või pargis jalutades või näiteks pärast trenni saunas istudes, kui teisi ei ole, mis mõtted Sind valdavad?
Kas oled enda silmis heas kirjas? Või püüad meeleheitlikult teistele (ja iseendale) teha nägu, et kõik on hästi, kuigi tegelikult Sa tead, et ei ole?
Ainus inimene, kes saab Sind aidata sel teel, oled Sina ise.
Eluratta 4. osa: Suhete kvaliteet ja lähedus
Jõuame viimase eluratta sektori juurde, milleks on suhted.
Selle teema saab tegelikult kokku võtta ühe ülilihtsa küsimusega:
Kas Sinu elus on piisavalt armastust?
Kui Sa hakkad selle küsimuse peale köhima ja kokutama, siis ma ütleks, et vist ei ole.
Et asjasse selgust tuua, tasub suhete “mängu” vaadata läbi kahe tasandi.
1. Kas vajalikud suhted on olemas? Esimene küsimus on lihtne: kas Sinu elus on olemas need suhted, mida Sa pead vajalikuks? Kas Sul on vastas inimene – olgu see kaaslane või sõber – ja kas teil on teatud regulaarsus, kohtumised või kõned igal nädalal ja kuul?
2. Milline on nende suhete kvaliteet? Kui suhted on olemas, siis mis kvaliteediga need on? Kui me suhtleme oma vanemate, laste või sõpradega, siis kas seal on päriselt armastust? Kas seal on lähedust ja soojust?
Lõpuks taandub kõik sellele, kuhu ja kui palju Sa oma aega panustad
Kui me vaatame siin näiteks tööd ja kodu – kus on tasakaalupunkt?
Kui palju ma panustan iseenda peale ja kui palju pööran tähelepanu teistele? See on igavene “koosolemise versus üksiolemise” teema.
Siinkohal on mul keeruline, või isegi võimatu, mingit ideaalset mudelit ette joonistada.
Igaüks – Sina nende hulgas – peab seda ise tegema, pidevalt täiustama ja muutma, vastavalt oma eluetapile ja tunnetusele.
Kui Sa tahad, et suhete teemal oleks asjad heas korras, pead analüüsima, kus on puudujäägid.
Kui mõni oluline suhe on puudu – näiteks ei ole kaaslast või häid sõpru –, siis küsi endalt:
mida ma saan ise teha, et neid ligi tõmmata, otsida, leida ja vastu võtta?
Kuidas alustada oma elu auditiga täna?
Kui Sa tahad seda teemat lähemalt vaadata ja päriselt midagi muuta, siis võta see eluratta tööleht ja proovi see aastalõpu kokkuvõte enda jaoks ära teha.
Kasuta just sedasama “elu kui terviku” hindamise mudelit.
Annan ka väikese vihje: suurepärane raamat “Kõige tähtsam küsimus” kasutab täpselt sedasama eluratta metafoori.
See aitab Sul mõelda nii suure pildi ja visiooni peale kui ka seada konkreetseid eesmärke ja tegevusi
Igal juhul, mingu veel pimedamaks – sellepärast, et alles siis hakkab minema valgemaks.
Ja see on täpselt kõige parem aeg, et võtta tund või mitu tundi ja korraks süveneda iseendasse. Üksi või koos pereliikmetega ja koos sõpradega.
Soovin Sulle väga kihvti aasta lõppu ja väga head järgmist varsti algavat aastat!
Aitäh, et Sa lugesid!
Kui Sa soovid rohkem selliseid mõtteid ja inspiratsiooni, siis liitu minuga ka Muutuse kanalil Youtube’is.
