Meil kõigil on eesmärgid. Ja soovid, vajadused, igatsused, kohustused, unistused…
Aga vähe on neid, kes tegelevad nendega teadlikult, hoiavad neid jõuga silme ees või panevad need kirja.
Kutsun sind korraks kaasa mõtlema — mis olid sinu lapsepõlve ja noorusaja soovid?
Mina mäletan enda omasid hästi. Üks või teine kink jõuluvana käest, võit kaugushüppevõistlusel, kõik viied, tüdrukute tähelepanu, pääsemine komsomoli astumisest, vabanemine sellest närivast enesekindlusetuse ja tõrjutuse tundest (või õigemini reaalsusest), saada ühe eksamiga ülikooli sisse, teenida õpilasmalevas palju raha, minna Ameerikasse ülikooli…
Mõtlesin oma soovidest palju, mõned neist olid suisa kinnisideed.
Ma ei pannud neid toona kirja, nii et neis puudus täpsus, konkreetsus ja seega sisemine edasiviiv surve. Tõsi, seda viimast kompenseerisid kohati teistsugused valusad surved, puuduse tundmine, äng.
Eesmärgid tuleb kirja panna
Hakkasin oma mõtteid kirja panema sõjaväes — seal oli palju aega. Ja ebamugav oli ka.
Üks viis sellega toime tulla oligi päevikus iseendaga nõu pidada. Kirjutasin üles, mis juhtus. Analüüsisin olukorda. Pihtisin endale, mis mind vaevas. Panin kirja oma ootused ja igatsused.
Konkreetsetest kirja pandud eesmärkidest oli asi siis veel kaugel.
Selleni jõudsin Ameerikas esimesel raamatumüügi suvel. Seal tuligi iga päev kirja panna oma tegevused, tulemused, kulutused jne.Selle aruandelehe all paremal nurgas oli kuus väikest lahtrit: parim nädal klientide arvu poolest, müügis ja teenistuses ning mis on su järgmise nädala eesmärk samades punktides.
Panin neid numbreid kirja üsna vastumeelselt. Kust mina tean, kuidas mul müük õnnestub? Mis siis, kui jooksen haledalt lati alt läbi? Millised eesmärgid on ühtaegu atraktiivsed ja aitavad mind edasi ning on samas ka jõukohased?
Nii mage tundus väikeseid numbreid kirja panna (eriti teistega võrreldes). Suurte numbrite kirjapanek tundus jällegi tobe ja hirmutav.
See oli mu esimene kokkupuude eesmärkide kirja panemisega.
Müüsin neli suve ja iga järgmise suvega läks see järjest lihtsamaks. Hakkasin aru saama, kui kõrgele tasub sihtida — parem natuke kõrgemale kui liiga madalale.
Hakkasin aeg-ajalt kirja pandud eesmärke saavutama. Kolmandal suvel teenisin peaaegu dollari pealt nii palju raha, kui olin suve hakul eesmärgiks võtnud.
Eesmärgistamine aitab paremini soovitud reaalsust luua
Võtsin Ameerikast kaasa tohutu enesekindluse ja palju kasulikke teadmisi-oskusi ja tulin tagasi Eestisse.
Hakkasin järjest julgemini oma eesmärkidega ringi käima.
Selgelt mõõdetavatele eesmärkide kõrvale tekkisid teised, pigem kvalitatiivsed. Hakkasin teisi eesmärkide osas koolitama ja see omakorda sundis mind pühendunult omaenda eesmärkidega tegelema.
Ja tulemused ei lasknud ennast pikalt oodata.
Tagasi algusesse. Jah, meil kõigil on soovid ja vajadused ja lootused.
Aga vähe on neid, kes tegelevad nendega teadlikult, hoiavad neid jõuga silme ees või panevad need kirja.
Vähe on neid, kes võrdlevad pidevalt oma edenemist… Seda rida võiks jätkata.
Jätka lugemist allpool…
Eesmärkide seadmisega teadlikult mitte tegelemisel on omad selged miinused:
- vähene selgus.
- vähene sisemine veendumus – nii selles suhtes, mida päriselt jahin ja kui väga seda tahan, kui ka selles suhtes, kuivõrd päriselt usun, et suudan selle või teise asja teoks teha.
- pakilisus — pole sisemist ega ajalist survet härjal kohe ja kõvasti sarvist kinni võtta. Ja nii juhtuvadki asjad aeglaselt või ei juhtu üldse.
Kõigele sellele on olemas lihtne vastumürk – teadlik, nutikas, süsteemne ja julge tegelemine oma eesmärkidega.
Muidugi tasub enne mõelda pikalt, terviklikult ja suurelt, mida ma endalt ja oma elult kokkuvõttes päriselt loodan ja ootan.
Eesmärgid muutuvad sel juhul tööriistadeks soovitud reaalsuse loomisel, oma võimete arendamisel.
Mida õieti tähendab eesmärkidega tegelemine?
See tähendab, et sa paned need kirja, lood tegevusplaani ja paned selle ka kirja.
See tähendab iganädalast (kui vaja, siis igapäevast) tegevuste ja tulemuste mõõtmist, nende üles märkimist ja analüüsi. Oma motiivide ja sügavate sisemiste põhjuste teadvustamist ning kirja panekut.
Eesmärkide silme ees hoidmist, enda julgustamist.
Üks jube suur tegelemine?! Jah, ühelt poolt ju ongi. Aga kui sa sellega end ära harjutad, siis ei ole.
Eesmärkidega tegelemise kasutegur on meeletu.
- Paraneb kontroll.
- Suureneb enda mõju.
- Kasvab võimekus asju muuta. Reaalsust kujundada, paremat elu ette kujutada ja seda ka luua.
- Tõuseb mugavus ja rahulolu.
- Süveneb tunne, et mina olen see, kes teeb nii, et asjad tõepoolest juhtuksid.
- Suureneb sisemine kindlus- ja turvatunne.
See on nagu auto juhtimine roolis istudes— rool käes ja pilk tee peal. Mitte kõrval või taga istudes. Või veel hullem — juhi kohal istudes, aga ilma roolita.
Selles peitubki eesmärkide targa kasutamise suurim kasutegur ja hüve. Head eesmärkide valimist, täpsustamist, nende poole pürgimist ja kohale jõudmist.
