Kas tahaksid olla kogu aeg enesekindel? Mitte ainult siis, kui keskkond on tuttav ja turvaline, vaid ka siis — ja eriti siis, kui oled oma mugavustsoonist väljas ja olukord on väljakutsuv.
Selles artiklis ei räägi ma julgest enesekindlusest, kui end pisut ebakindla või hirmununa tundes koondame kokku oma sisemised jõuvarud, ning tegutseme ebakindlust maskeerides oma hirmude kiuste.
Ei, täna räägin sügava, sisemise, tegeliku ja täieliku enesekindluse saavutamisest — sellise, mis tuleneb seesmistest arengutest ja maksimaalsest valmisolekust väljakutsetega silmitsi seista.
Selle saavutamine on pika-ajaline ja nõuab tööd iseendaga. Töö kõlab küll juba ette natuke vastikult, kuid sellest pääsu ei ole.
Tasub püüelda enda ja oma isiksuse järjest parema tundma õppimise poole.
Miks? Sest just sisemise töö tulemusel tõuseb ajapikku enesekindluse üleüldine tase, mis toob endaga kaasa kõrgema enesehinnangu.
See kõik teenib omakorda kõrgemat ja kaugemat eesmärki, milleks on olla rahul, rõõmus ja õnnelik.
5 tööriista enesekindluse saavutamiseks
1. Iseenda järjest põhjalikum tundma õppimine
Mida paremini sa ennast tunned, seda kindlam eneses oled.
Tihti öeldakse, et kui tahad olla õnnelik, siis pead olema sina ise, autentne.
Kui sa pole kindel, kes ning milline sa oled, siis on väga raske „mina ise olla“ ja iseendaks jääda.
Enda parem tundmine aitab luua paremaid visioone ning valida täpsemalt eesmärke.
Kui julgelt unistada, siis tekib ju valikuvõimalusi juurde ja see võib otsustamise keerulisemaks muuta. Kuidas ma tean ilma proovimata, mis mulle kõige paremini sobib?
Sellele küsimusele aitab vastata iseendaga hästi tuttav olemine. Enda isiksuse, oma väärtuste, vajaduste, eelistuste ja standardite teadmine.
See võimaldab sul:
- ennast endale ja teistele paremini kirjeldada
- mõista ja paremini kontrollida oma käitumist
- teadvustamatut muuta teadvustatuks
- ratsionaalsem ning targem olla.
Enda tundmise suur pluss seisneb ka selles, et see aitab sul paremaid valikuid ja kindlamaid otsuseid teha. Sa suudad elus õigemat suunda valida, endale sobivaid ja paraja suuruse ja tähtajaga eesmärke seada.
Enda tundma õppimine on eluaegne projekt, sest me küpseme ja muutume. Ise endaga tasub tutvust uuendada iga mõne aastat tagant.
2. Järjest parem eneseteadlikkus ja enesetaju
Eneseteadlikkus seisneb oma elamise kogemuse vaatlejaks olemises. Tasub järjest paremini märgata oma mõtteid, tundeid ja kehalisi aistinguid.
Kas see, mis just praegu toimub, sobib mulle ja toetab mind? Kas ja kuidas oma mõtteid ja tundeid juhtida? Miks ma praegu seda ütlesid või tegin? Mis toimub? Mida muuta?Taoliste küsimuste endale esitamine annab sulle enda ja olukordade üle rohkem kontrolli ning samuti enesekindlust.
Suurem eneseteadlikkus ning seda soodustavate tegevuste harjumuseks muutmine suurendab enesekindlust ja eneseusaldust.
Sa saad paremini aru, mis sinuga toimub ning sul on nii enda kui asjade üle parem kontroll.
Suurepärane viis eneseteadlikkust tõsta on päeviku pidamine.
Ühelt poolt on see võimalus ausaks eneseväljenduseks, mis toob kaasa kergust ja selgust.
Teisalt on see moodus ennast ja oma elu analüüsida, et kõike seda paremini mõista. Elulised ülestähendused aitavad paremini aru saada, kui hästi-halvasti sul möödunud nädal, kuu ja aasta päriselt läinud on. Sa saad samuti must-valgel näha oma arenguid ja kasvamisi ning nendest rõõmu tunda.
3. Enda hingehaavade tervendamine
On pea võimatu olla enesekindel, kui samas hingelisest ja psühholoogiliselt väga katki.
Sestap asu oma hingehaavu tervendama, süüvides oma minevikku ja hingesügavustesse.
Suuremad haiget saamised ei tervene ise.
Me küll võime nad unustada ning haavad võivad pealtnäha kinni kasvada, kuid see ei tähenda, et nende, suuresti alateadlik mõju lakkab olemast.
Lõpuni tervendamata haavad teevad meid (tihti seletamatul) moel ebakindlamaks.
Et neid tervendada, tasub otsida välist abi. Aitaja (terapeut või nõustaja) peab sulle sobima, vastasel juhul on väga keeruline endasse süüvida ja head tulemust saada.
Pea meeles, et kõik haiget saamised saab ära tervendada.
Ja see omakorda teeb su enesekindluse ja isikliku õnneindeksiga imesid.
Jätka lugemist allpool…
4. Töö oma varjuga, et oma psüühilist terviklikkust järjest suurendada
Meil kõigil on enda juures omadusi, mida häbeneme ja hoiame neid teiste – ja ka enda eest varjul.
Samas on meie psüühiline ja hingeline terviklikkus seda suurem, mida vähem asju on meil enda eest varjul.
Olen tervik, kui kõik negatiivne ja positiivne on minus teadvustatud.
Psüühilise terviklikkuse saavutamise üks viisidest on töö oma varjuga (ja valgusega) ning selle integreerimine oma olemusse.
Iga oma varjukülje vastu võtmisel ja pärisosaks muutmisel on mitu head tagajärge:
- Esiteks kaotab see varjukülg su üle kontrolli.
- Teiseks oled leebem teiste vastu, kes käituvad nii nagu sina varem. Omasugust on ju keeruline hukka mõista.
- Kolmandaks, mingil müstilisel moel, ei tõmba sa eriti enam sellise käitumisega inimesi oma teele.
Koos senisest sügavama eneseaktsepti ja enesekindlusega suureneb ka sinu igapäevane õnnelikkuse määr.
5. Teadvuse ja oma sisemaailma avardamine
Teadvuse avardamine on iseendaga tehtava töö kõrgeim tase ning moodus lisaks psühholoogilistele arengutele kogeda ka vaimseid.
Teadvuse avardamiseks on vaja seda soovida ja hankida seda võimaldavaid kogemusi. Tasub ka märgata ja tunnustada kogemusi, mis meiega pealtnäha juhuslikult toimuvad.
Kui teadvuse avardamise mõiste on sinu jaoks uus, siis jagan mõningaid viise, mis aitavad seda teha.
Varem rääkisime mugavustsooni avardamisest. Ka see on omalaadne, kuigi pinnapealsem teadvuse avardumine.
Neid on veel – kui laps läheb kooli, kui inimene sööb esimest korda väga vürtsikat toitu või reisib Aasiasse. Nii muutub inimese (välis)maailm ja tema taju sellest suuremaks. Sa näed ja tead korraga rohkem, sa saad rohkemast aru.
Loomulikult on ta seesmisi ja peenemaid teadvuse avardamise viise. Näiteks meditatsioon ja jooga.
Või nähtamatute, vaimsete maailmade olemasolust teadlikuks saamine.
Üks kiire moodus kogeda avardunud teadvuse seisundeid on osaleda psühhedeelsete taimede või seentega läbi viidavatel tseremooniatel. Seejuures tasub olla teadlik asja legaalsetest aspektidest ning valida kohta, kus seesugune tegevus seaduslik on.
Asja uba pole selles, millist meetodit või vahendit teadvuse avardamiseks kasutada.
Uba on suurema pildi nägemises.
Uba on selle nägemises, et me oleme kõik inimestena üsna sarnased ja mitte üksi, vaid koos ja ühenduses. Kui eneseteraapia õpetab tajuma inimestevahelisi piire (mina olen mina ja sina oled sina ja meie vahel on piir), siis teadvuse avardamine näitab sulle inimeste sarnasust ja seotust (mina olen sina ja sina oled mina ja meie oleme üks).
Teadvuse avardumine on üks põhjapanevamaid viise enesekindluse suurendamiseks ja eneseusalduse tõstmiseks.
Paradoksaalselt suurendab see ka usaldust elu ja kõiksuse vastu.
Kõige selle tulemusel tõuseb ajapikku enesekindluse üleüldine tase ning toob endaga kaasa kõrgema enesehinnangu, samuti suurema enda ja eluga rahulolu.
